| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • Stop wasting time looking for files and revisions. Connect your Gmail, DriveDropbox, and Slack accounts and in less than 2 minutes, Dokkio will automatically organize all your file attachments. Learn more and claim your free account.

View
 

FrontPage

Page history last edited by Margit 12 years, 6 months ago

 Loodusretk Sõrve

 

 Kevad on üks ilus aastaaeg küll! Loodus tärkab, päike sillerdab juba kõrgemalt ja särab kirkamalt, koolilapsed teevad viimaseid pingutusi, et ärateenitud suvepuhkusele minna. Meie tänavune ekskursioon viis algklassiõpilased Sõrvemaale. Kohe päris Sõrve tippu välja. Looduseekskusioon ühe pädeva ja toreda giidiga jätab unumastu mulje. Meie giidiks oli Tuule ema Anni Filippova. Käesolev kokkuvõte õppeekskursioonist saab olema  õppematerjal, mille kasutamine tunnis arvutiklassis hõlpus on. Niisiis kutsun lugejat virtuaalsele loodusretkele. Õpime tundma erinevaid looduskooslusi, ainulaadseid loodusmälestisi. Sõrve on kitsas maariba looduse ja ajaloo tuultes. alustasime Salmelt, läbi Läätsa ja sõitsime sääre kõige kitsamast kohast Kaugatoma poole. Kokkuvõtlik marsruut on siin. Käesolev kokkuvõte on õppematerjaliks looduseõpetuse õppimisel klassiruumis või/ja Sõrve loodusmatka ettevalmistamisel. Kaasautor on Anni Filippov. Tänud talle selle eest!

Salme jõe tekkelugu.

Kord kündnud Suur Tõll sõrulaste põldusid. Väsis ära ja viskas end Viieristile magama. Sellest tekkis Koltse järv. Vanapagan nägi, et Suur Tõll norskab nii, et merel torm tekkinud ja mõtles, et nüüd on paras hetk Suur Tõll koos Sõrvega Saaremaa küljest lahti lükata, ehk Tõll saab tormisel merel hukka. Vanapagan hakkas Samel kaevama, Tõll muidugi kuulis kraapimist, ärkas ja sai kole pahaseks, viskas kättesattunud mesitaruga Vanapagana pihta. Vanapagan sai sellest palju häda ja sajatas Sõrve poole: "Ei saa Sõrves kunagi enam mesilasi pidada!" Ja nii tänapäeval ongi. Sõrves jäävad mesilaspered kängu. Vanapagan võttis veel kolm viimast peotäit kruusa - liiva, viskas Tõllu poole, mis aga Tõllu ei tabanud, vaid kukkusid sääre tippu. Sinna tekkisid kolm laiukest: Vesitüki, Pitkasääre ja Lombimaa.

 

Selle kohta, et mere ääres väga, väga palju kive on, kuulsime ka ühe loo kivikülvidest.

 

Vanapagan muudkui kiusas saarlasi. Suur Tõll ja saare rahvas olid aga nutikad ja leidsid alati Vanakurja vastu abinõu. Siis ei jäänud Vanapaganal muud üle, kui hakkas saarlaste põldudele oma junne poetama.

 

Esimese peatuse tegime Lõo Maastikukaitselal. Õppisime tundma loopealset, sealseid taimi, õppisime kivistisi.

 

 Mis on loopealne? Sellel on ka teine nimetus - alvar. See on paekivipealne ala, kus mullakiht on äärmiselt õhuke või puudub üldse. Taimestik loopealsel on lubjalembene ja kohastunud kasvama kesistes tingimustes. Seetõttu on loopealse taimestik väga õrn ja ainulaadne. Siin kasvab tundra-, stepi - ja kõrgmäestiku taimi. Loopealsel hooletult käitudes võib siia jätta jälgi, mis taastuvad alles sadade aastate pärast.

 Loopealse taimestik

merikapsas -  täiesti söödav. Sisaldab palju mineraalaineid ja vitamiine, eriti vitamiini B1. Merikapsast kasvab vaid mererannas, seal, kus ta juurtega merevett kätte saab.

 Kurereha -  haisev kurereha

 Karvane hunditubakas

 Punaste kurdlehtedega valge kukehari.  Turdlehed aitavad kukeharjal vastu pidada kuivades ja viletsates kasvutingimustes 

 Naljaka nimega taim - nõiahammas 

 Mõru vahulill. Kui hõõrud vahulille sõrmede vahel ja pistad vette, hakkab vesi vahutama, sest taim sisaldab ainet nimega saponiin. Vanasti pesid neiud vahulilleveega nägu ja käsi, lootes saada nahka heledaks nagu aadlipreilidel.

 Paasmeelik - sammal, mis armastab kasvada paesel pinnal. 

 Erinevad samblad ja samblikud võivad olla loopealsel eriti kidurad ja välja näha kummalised, seetõttu on neid raske määrata. Paasmeelik, liivkarusammal, kivihärmik on kõik kuiva ja toiteainetevaest kasvukohta taluvad taimed. 

Koldrohi. Armastab lubjarikast kasvukohta, seega loopealsel talle meeldib.

 Koldrohi vaesemas pinnases. 

 Paekividel olevad mustad laigud on samblik. Mustjas kirmesamblik on lubjalembene ja kuuma päikest armastav samblikuliik. 

 Keskel paistab vahvate karikatega väävel - porosamblik.

Mis on fossiilid? Fossiilid on kivistised. Käesoleval pildil on meriliilia varre kivistised ehk fossiilid. Kaugatoma paekivi nimetatakse sõrmuspaeks. Need on 400 miljoni aasta taguses troopilises meres elutsenud meriliilia varrelülid.

Meie oma paekivi kalliskivid - kaltsiidikristallid.

400 miljonit aastat tagasi elanud korall - rugoos. Mis on korall?

 400 miljoni aasta tagune meremuda - bioherm.

Mustjas kirmesamblik.

 Harilik laanelill. Ümberringi noored mustikalehed, mida võib maitsta.

 

 Lindmetsamäed on Läänemere eellase Litoriinamere aegsed, umbes 5000 aasta tagused liivaluited.

  Oleme Lindmetsa mägedes. Nele seisab kõrgeimas tipus, so 38 meetrit merepinnast.

 Kuuleme Anni Filippovi legendi mereröövlitest. 

 

Oleme Sõrve sääre tipus ja kuulame - vaatame loodusmatka marsruuti kaardil. 

 

Comments (1)

Margit said

at 9:15 pm on May 29, 2008

näen, et viimane samblapilt on kaks korda.

You don't have permission to comment on this page.